on antud Jumala poolt, inimestele jõukohased ja neid tuleb täita- tahetakse või mitte. Väga mitmed neist käskudest-keeldudest puudutavad söömist ja toitu. See peab olema kosser, ehk rituaalselt sobiv. Kui lihunik looma tapab peab nuga olema üliterav, ilma ühegi täkketa, sest judaismi peamine printsiip on halastus. Kui iisraellased asusid elama tõotatud maale, kehtis üldine põhimõte, et vaeseid ei tohi olla. Maad jagati ühtlaselt inimeste vahel. Kui hakkas tekkima varandusli kihistumine mõeldi välja sabati aasta. Igal seitsmendal aastal anti kogu varandus tema esialgsele omanikule tagasi. Judaism keelab ka sportliku jahipidamise. Judaism on teiste religioonidega võrreldes silmatorkavalt ratsionaalne. Judaismis puuduvad sellised imed nagu kristluses, kus leib ja vein muutuvad Jumala ihuks ja vereks. Judaismis pole erilisi rituaale, mis tõstaks kellegi väljavaateid saada taevasse või vähendaks kellegi puhastustules viibimise aega.
Allik osutab oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün- dinud laste IQ on kõrgem kui hilisema sünnijärjekorraga lastel ja laste IQ sõltub vanemate haridustasemest rohkem kui näiteks nende varandusli- kust seisust. Nii pärilikkus kui ka hoolitsus ja eeskätt aktiivne tegelemine (inglise Pärilikkus, hoolitsus keeles kena sõnamäng “nurture & nature”) mõjutavad laste intellektuaal- ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intel- set arengut. Aktiivse suhtlemise mõju laste IQ arengule juba väga varases
annaabi.ee 
