mudatarn. Turbakiht enamasti 1-3 m paksune. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Pärandkooslused vaid tinglikult, püsivad inimmõjuta. Sagedamad taimekooslused: niitja tarna turbasambla, pudeltarna turbasambla, alpi jänesvill raba-jänesvill alpi jänesvilla ning tuppvillpea kooslus. Ülevaade Eesti esiajalukku Eesti kiviaeg 9000-5000 e.kr periood:keraamikaeelne kiviaeg;9000-6500 e.kr varamesoliitikum, 6500-5000 e.kr hilismesoliitikum; arheologiline kultuur:kunda kultuur 5000-2500 e.kr periood: keraamikaga kiviaeg; 5000-4000 e.kr varaneoliitikum;4000-3000 e.kr keskneoliitikum;3000-1500 e.kr hilisneolitikum; arheoloogiline kultuur:5000-4000 e.kr narva kultuur, 4000-3500 e.kr kammkeraamika, 3500-1500 e.kr hiline kammkeraamika, 3000-1500 e.kr nöörkeraamika kultuur 19000-9500 eKr Hispaleoliitikum-Hamburgi kultuuri nooleotsad, Bromme tüüpi nooleotsad (Leedu) 9500-4900 e
mis jäi ajaliselt paleoliitikumi ja neoliitikumi vahele. Mesoliitikum algas jääaja lõppedes. Muutused looduses, majandusviisis, tööriistades. Muutused ei tekkinud tühjalt kohalt, nende algmed olid juba paleoliitikumis. Mesoliitikumi dateeringuid on mitmeid ning need erinevad paikkonniti. Üldisemalt antavad dateeringud on u 10 0008000 Lõuna-Euroopas ja u 90005000 Põhja-Euroopas. Eestis 90004900 eKr. Mesoliitikum jaguneb kaheks: varamesoliitikum (preboreaalne ja boreaalne kliimaperiood) ja hilismesoliitikum (atlantiline kliimaperiood). Varamesoliitiline leiuaines on paleoliitiliste elementidega mõned peavad mesoliitikumi vaid kronoloogiliseks mõisteks. Asustus laienes, suurenes rahvaarv, tekkis võrdlemisi palju lokaalseid arheoloogilisi kultuure. Lääne-Euroopas varamesoliitikumis Azilien´ kultuur ja kogu mesoliitikumi hõlmav Tardenoisien´ kultuur. Azil´ kultuuri nimi Edela-Prantsusmaa koobasasulast. Mitmed matused
annaabi.ee 
