Algus Inglismaal (Adam Smith 1776). Majanduslik, poliitiline ja ühiskondlik ideoloogia. Moodsa kapitalismi ideoloogia (vabakaubandus), põhiseaduslike nõudmiste alus. Progressi aluseks on indiviidide potentsiaali vaba kasutamine ja üldine vabadus. Seda toetas Lääne-Euroopa tõusev kodanlus: Suurbritannia. Prantsuse revolutsiooni tulemusena hakkas seisusliku ühiskonna asemele tekkima klassiühiskond (Algas kodanluse suur sajand), mis põhines varakusel erinevalt enne oluliseks olnud päritolust. 2) Natsionalism = rahvusaade. Hakatakse rohkem tähelepanu pöörama keelele (varem religioonile), keelest sai 19saj riikide kõige olulisem kokkuliitja. Esimesed tulemused Itaalia (1861) ja Saksamaa (1871) riikideks ühinemine. Paljurahvuselistes Impeeriumides avaldas lammutavat mõju: Peale I maailmasõda Austria-Ungari ja Venemaa lõhenemine ja uute rahvusriikide iseseisvumine/tekkimine.
vastu ka seadus, et üks konsulitest pidi olema plebei, aastal 300eKr said plebeid õiguse olla preestrid. Olulisim sündmus on 287eKr Hortensiuse seadus, mis andis plebeidele ja patriitsidele täielikult võrdsed õigused. Ajajooksul paranes ka endiste plebeide majanduslik olukord. Sellele aitas kaasa ka see kui 366eKr tühistati võlaorjus. Plebeide nõudmiste rahuldamine siiski ei toonud kaasa täielikku võrdsust, nt ametnikeks sai endiselt väike hulk plebeidest (ametisse saamine põhines varakusel). Alguse sai uus aristokraatia nobiliteet. Riigi ülesehitus vabariigi perioodil Rooma riigi ametlik sümbol oli juba vabariigi algul S.P.Q.R (Senatus Populus que Romanus senat ja rooma rahvas). See sümbol pidi tähistama võimu ja Rooma rahva suhet. Senat kinnitas seaduseelnõud, mis olid esitatud rahvakoosoleku poolt. Senat valis ka ametitesse määramise tähtajad. Senati ülesandeks oli ka magistraatide suunamine, välispoliitika ja sõjanduse ning raha juhtimine. Senati
annaabi.ee 
