VESI Onneks polnud ei uks ega teine sagedasedkulalised meie vaikelinnas, kus isegi sund ja surm ei kestnud kuigivord kauem sunnikarjest ja surma- oigest - need lihtsalt unustati kiiresti, et jatkata uut ja alati uuenevat elu. Seeaga andis ajale voolavuse. Koike seda moistis ka Sobakov, kuj ta, pè>è>ramata pilku raamatult, mille taha oli peitunud meie varakups lugeja, toi kuuldavale kaks kat- kendlikku, kuid seda veenvamat lauset: "On vist parem... kuj poiss kogu aja kodus pole. Talle kuluksid... veekumblused ara." Me pole midagi unustanud - jarelejaanud kahest votmekimbust oli keskmine koige kaalukam, seal rippusid koikide klassiruumide (neid oli kokku kuus: kolm all, kolm uleval), opetajatetoa ja saali (kust viis uks raamatukokku, nU et votmeid oli kolm) avajad. Kolmandas kimbus olid
kandis alati musta kleiti ja vanaaegset lintidega valget tanu, kuid oli lahke ja hea, talle meeldis, kui lapsed mängivad ja lustivad, nii et meil oli tema juures väga lõbus. 2 Pansionis ja ülikoolis Kui Lermontov 1827. aastal Moskva Ülikooli juures asuvasse pansionisse pandi, kus aadlike lapsi ülikooli astumiseks ette valmistati, ei olnud ta enam laps, vaid varakups nooruk, kes oli juba paljude asjade ule mõtisklenud. Pansionis sai teoks kõige tähtsam Lermontovi elus ta hakkas luuletama. Sellele aitasid kaasa koolis valitsev humanitaarne vaimsus ning XIX sajandi alguse vabameelsed traditsioonid. Nende seinte vahelt olid ellu astunud paljud vene luuletajad ja dekabristid. Tsaar Nikolai I ei unustanud seda ja suhtus õppeasutusse vaenulikult. Varsti pärast oma ootamatut külaskaiku pansioni 1830
annaabi.ee 
