soetusaksumus [20]. Pidevsüsteemi rakendamisel saadakse jooksvalt infot varude tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada materjali, pooltoodete ja kaupade tellimusi. Pidevsüsteemi rakendamisel näitavad raamatupidamise andmed aruandeperioodi lõpul, millised varaobjektid on perioodiline lõppjäägis ja kui suur on lõppjäägi maksumus [2: 210]. Arvestusperioodi lõpul arvestatakse varakonto lõppsaldo: Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive Kreeditkäive (3) Varude arvestuse pidevsüsteemi kasutamisel on konto Kaubad saldo vastavuses kaubavarude tegeliku seisuga, kuna kogu kauba ost ja müük kajastatakse sellel kontol. Mõnikord võib esineda olukordi, kus konto Kaubad lõppsaldo ei pruugi ühtida kauba tegeliku jäägiga, kuna pole välistatud kaupade dokumenteerimata väljaminek (vargus), riknemine, muud kaod, samuti arvutusvead [2: 212].
karja ülalpidamiskuludest 90% saadud piima omahinnaks ning 10% kitsetallede omahinnaks. Seega kujuneb 2004. aastal lisandunud varade soetusmaksumuseks: a) ühe piimaliitri omahind 7,5 krooni (0,9 × 50 000)/(10 × 600) b) ühe kitsetalle omahind 1000 krooni (0,1 × 50 000)/5 2004. aastal lisandunud kitsetallede arvelevõtmine: D Bioloogiline vara (kitsetalled, varakonto) 5000 K Kasum bioloogiliste varade ümberhindlusest (tulukonto) 5000 Järgnevatel aastatel suurendatakse 2004. aastal sündinud kitsetallede väärtust tegelike tootmiskulude alusel hetkeni, kui nad arvatakse põhikarja. Pärast põhikarja jõudmist isendite soetusmaksumuse suurendamine lõpetatakse. Hetkest, millal kitsekarja õiglane väärtus osutub hinnatavaks, tuleb karja bilansis kajastada õiglases väärtuses.