põhimõtete elluviimisel väga järjekindel. ,,Karjapoiss" A. WEIZENBERG eestlane, võttis eeskuju Thorvaldsenist. Tuntumateks töödeks on ,,Koit" ja ,,Hämarik". Kuna antiikaja maalikunstist ei olnud eriti näiteid võtta, juhildusid klassitsismi maalikunstnikud antiikaja skulptuuridest, eriti relieefidest. Tähtsamaks sai üldine joonistus, värv jäi väljendusvahendina tagaplaanile. Varaklassitsistlikest normidest üleastumist peeti lubamatuks nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi, moraliseerivust ja õpetlikkust. J.-B. GREUZE'i arvates ei pidanud kunst silmailu pakkuma, vaid inimesi vooruslikule eluviisile suunama. Süzeedeks kasutas alati mõni keeruline jutustus või intriig, mis on pealetükkivalt õpetlik, joonistus on üksikasjalik, koloriit värvivaene, sageli hallikas, nt ,,Isa needmine". E. L. VIGÉE-LEBRUN
1799 ) looming ( Harsdorffi villa, 1779 - 83 ) sai teedrajavaks teistele klassitsismi esindajatele. 19. saj. algul tegutsenud arhitekti K: F: Hanseni (1756 - 1845 ) arhitektuurses loomingus (Christiansborgi lossi kirik, 1810. aa.; Raekoda / praegune kohtuhoone, 1816 ) domineerivad lihtsad geomeetrilised mahud, mida ilmestab suhteliselt tagasihoidlik lihtne dekoor. Norrasse jõudis klassitsistlik stiil 18. saj. lõpul, umbes samal ajal, kui algas liikumine maa iseseisvuse eest. Varaklassitsistlikest hoonetest võiks nimetada Trondheimis paiknevat kuningaresidentsi ( 1774 - 78 ), mille kõrge kivikatus ja vertikaalsed laudseinad reedavad kohalikke mõjusid. 19. saj. algul kasvas nõudmine esindusliku ehituskunsti järele. Uuest pealinnast Christianiast ( Oslo ) pidi kujunema " metropol ", kuhu kavandati ka kuninga ( Norrat valitses tollal Rootsiga ühine kuningas Karl XVI Johan ) residents. Kuningalossi ( 1824 - 48 )projekteeris Taanist pärit sõjaväeinsener H. D. F
annaabi.ee 
