õiguse põhimõistetega ja anda seejärel ülevaade õigusteadusest. Nii jaguneski Roomas õigusteaduse õpetamine kahte ossa. 1. institutio - õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega; 2. instructio - teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Leidub rikkalikult juriidilist kirjandust, mis sisaldavad lühikesi aforisme ja definitsioone või milles kommenteeritakse preetorite edikte. Seega on õiguskirjandus praktilise iseloomuga. Varaklassikalisel perioodil saame rääkida juba koolkondade tekkest. Augustuse ajal tegutsesid kaks kuulsat juristi. Nendeks õigusteadlasteks olid Marcus Antistius Labeo ja Cneius Ateius Capito. Labeo koolkonda nimetatakse tema õpilase Proculose järgi prokuliaanideks ja Capito koolkonda tema õpilase Masurius Sabinuse järgi sabiniaanideks. Juba kaasaegsed (jurist Pomponius) väitsid, et prokuliaanid pooldavad uuendusi, sabiniaanid aga kaitsevad õiguse väljakujunenud instituute
Juristi peamistetegevusvaldkondade kaasajale omaseid jooned kujunesid V ja VI sajandil pKr. Rooma õigusteaduses ei olnud seadustel eritilist rolli. Seega võib rääkida õigusteadlaste arvamusest kui õiguse allikast. Rooma õigusteadusel on järgnevad arenguetapid: eelklassikalile, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Varaklassikalisel perioodidel saab rääkida juba koolkondade tekkimisest. Augustuse ajal oli kaks kuulsat juristi Labeo ja Capito. Nende järgi nimetati koolkondi sabiaanideks (kaitsesid õiguse väljakujunenud instituute) ja prokuliaanideks (pooldasid uuendusi). Kõrgklassitsismist leaime väga täpselt põhjendatud kaasuste lahendusi. Celsus rõhutab, et õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid vaimu ja tähendust. Hilisklassitsismi perioodil on kirjutatud ulatuslikke rooma õiguse kommentaare
annaabi.ee 
