üha enam üle minema keskvõimule. Keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. 7. Õiguskorra normatiivsus tähendab, et on olemas mingisugune etalon,
kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Lokaal e partikulaarõigus Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. Sellel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade iseseisvumisega said raed õiguse luua õigust.
Kuningas valitses teiste üle, mõisnik valitses talupoja üle. Ka õigus kehtis inimeste grupi suhtes, mitte territooriumil. Alles 12.sajandi teisel poolel toimus maa-ala avastamine riikluse alusena. Vasalliteet kui sõltuvussuhe: Isikliku sõltuvuse side, mille lõi truudusevandetseremoonia ja mis tugines vastastikusel, kuigi ebavõrdsel kohustusel. See võimaldas vabal inimesel oma truuduse eest saada maatüki ja pääseda ühiskondliku võimu juurde. ,,Rahvakoosolek": Varakeskaegsetes germaani riikides arutati tähtsaid otsuseid rahvakoosolekutel. Sellest võtsid osa isiklikult vabad relvakandjad. Kogu rahvas koosolekutel ei osalenud. See institutsioon kadus üldiselt pärast karolinge (va Skandinaavias). Seal määrati juhid (princepsid), mõisteti kohut, otsustati rahu ja sõja üle, samuti valiti sõjapealikke ehk dux´e. valimine. Principes: Kõrgem ühiskonnakiht, kust pärinesid valitsejad ja ülikud. Samas ka ,,vürst", kes erines kuningast ehk reges´ist
annaabi.ee 
