788 liideti riigiga Baierimaa. 796 tungis ta Balkanile ja purustas avaaride keskse kindluse Ringi. 795 asus Karl Suur isiklikult sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks sai keisri tiitli (800). Veel samal aastal võttis keiser ette midagi ootamatut: ta tungis kallale Bütsantsile. Loomulikult käis see tal üle jõu ning lõpuks 812 sõlmiti Karl Suure ja basileus Michael I vahel rahuleping, mis selle sõja lõpetas. Varakeskaegsete impeeriumide eluiga oli lühike, sest nende territooriumitel elas palju erinevaid rahvaid, kes olid sõjalise jõuga alistatud. Pidevalt toimusid ülestõusud, mille mahasurumine lõpuks üle jõu käis. Varakeskaegsetel impeeriumitel puudud tugev keskvõim, seadusandlus, korralik maksusüsteem. Nende puudumisel polnudki võimalik riigil kaua püsida. Karolingid pidasid end roomlaste pärandi järglasteks. Nad järgisid antiikaja kultuuri, eriti roomlaste oma
Kõige varem ilmnes gooti stiil Prantsusmaal, sealt levis see 12.sajandi lõpul Inglismaale. Itaalias ilmnesid gooti stiilile omased elemendid 12. Ja. 13.sajandi vahetusel, Saksamaal 13.sajandi II poolel, Skandinaavia maades 13.sajandi lõpul, Baltimaades aga alles 14.sajandil. Nimetus gootika oli esialgu terminina tinglik esimesena kasutasid seda Itaalias renessansiaja kirjanikud, tähistades selle sõnaga keskaega kui barbaarset ja antiigivaenulikku perioodi (nimetus ise pärineb varakeskaegsete gooti hõimude nimest). 19.sajandi algul, kui kunstiterminina hakati eelneva perioodi kunsti iseloomustamiseks kasutama mõistete romaani stiil, ilmus selle kõrvale üsna pea võrdväärse mõistena gooti stiil.. Gooti stiili tekkimise aeg langes ühte situatsiooni muutusega terves Euroopas. Arenev feodaalmajandus tingis vajaduse kaubavahetuse järele. Oluline roll kuulus linnadele, mis rajati elava liiklusega paikadesse. Juba 11.sajandi lõpul vallandunud ristisõjad tõid endaga
annaabi.ee 
