õigus oli esimene, mis andis naistele võrdlemisi kiiresti võimaluse pärida vara. Märgid naise majanduslikust iseseisvusest pärinevad juba vabariigi ajast. Lex Voconia, mis pärineb aastast 169 eKr, lubaski teha ka testamenti, kus pärijaks oli hoopis tütar poegade asemel. Arvatakse, et sellise asja seadustamine toimus eelkõige seetõttu, et reaalsusel oli juba olukordi olnud, kus tütred pärisid isa vara. Siiski oli seaduses ära toodud asjaolud, mis takistasid väga varakatel naistel pärida ning ühtlasi takistas seadus naistel pärimast suuremat osa meespärijatest. Peagi aga selgusid nõksud, kuidas antud seadusi oli võimalik ignoreerida ja neist mööda hiilida. Selle tulemina need seadused ka kaotati. Sellega on selgelt näha, et varandus, mida haldasid naised, oli juba enne II sajandit eKr niivõrd suur, et selle pidurdamiseks peeti vajalikuks loodama seadusi. Naise positsioon vabariigi ja keisririigi ajal oluliselt ei erinenud. Keiser Augustese poolt
(1) Kirjalike allikate järgi tarvitati maitsetaimedest teistest rohkem peterselli, eriti petersellijuuri, mida Tallinnas pidusöökideks varutud märkimisväärsetes kogustes. Suhteliselt palju on juttu veel mädarõikast, sinepist ja küüslaugust. (1) Õlle tegemisel läks vaja humalaid. Väikese osa humalavajadusest rahuldasid metshumalad. Toitude magusaks tegemisel kasutati keskajal peamiselt mett, sest suhkur oli luksuskaup, mille igapäevane tarvitamine käis isegi varakatel üle jõu. (1) 8 Oluline maitseaine keskajal oli äädikas, mida kasutati peamiselt liha- ja kalatoitude valmistamisel ning säilitamisel. Äädikal oli tähtis koht ka keskaja meditsiinis. (1) 2.5 Puuviljad Puuviljakasvatuste kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid. Algselt kasvatati küll ainult õunu ja pirne, ent juba 14. sajandil lisandusid neile kirsid ja küdooniad. Tallinna kirjalikesse
annaabi.ee 
