Lisaks on uuritud, kuidas Eesti ja Raplamaa motosport arenes ja laienes. Motospordiga tegelemist soodustasid kohalikud majandid, ALMAVÜ ning motoklubi, millesse sportlane kuulus. Tolleaegsed sportlased ei pidanud finatseerima ise oma spordialaga tegelemist. Tänapäevased võimalused ja tehnika on paremad kui sel ajal, kuid negatiivne külg on see, et motospordiga tegelemine on väga kallis ja paljudel sõitjatel jääb see raha taha pidama, aga varajasemalt loodi selleks klubi poolt võimalused ehk anti ratas ja ka varustus sulle kasutamiseks. ENSV-s oli rahaliselt rohkem võimalusi motokrossiga tegelemiseks, kuna siis toetasid klubid algusest peale sõitjaid, aga tänapäeval tuleb end kõigepealt ise tõestada, et keegi üldse sooviks sportlast sponsoreerida ja sellesse alasse investeerida. Raplamaal hakati motospordiga tegelema hiljem kui suuremates linnades.
Seega tähendas edi/edu staatuses eespool või kõrgemal olemist (või ka ajaliselt eespool, nt suguvõsa vanemad). Tõenäoliselt on tegemist kunagise ülikunimega, mis viitab võimalusele, et Edise oli kohaliku muinasvanema elukohaks. Edise keskajal 18. sajandi kroonik Arndt märgib, et Edise linnus ehitati 1293. aastal ordumeister Bodo von Hohenbachi poolt. Edise vasall-linnuse ajaloolise õiendi autor U.Hermann suhtub sellesse väitesse kriitiliselt ja arvab, et Arndt laenas selle mõnelt varajasemalt kroonikult, nagu fantaasiarohke Jürgen Helms. Sama vähe on usutav Arndti teade, nagu oleks XIII saj lõpul Edise kuulunud Taubedele, sest Taubesid mainitakse ürikuliselt alles hiljem. Esimene usaldatav teade pärineb 1346. aastast, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et Kucris) Nykolaus de Oyes´i nimelisele aadlimehele. Samal aastal müüsid taanlased oma Põhja-Eesti valdused Saksa Ordule. Vahetult enne seda (4.
annaabi.ee 
