Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega. 5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne'ks. Kujunesid uued keeled: iiri, gaeli, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Anglosaksid rajasid oma kuningriike, mis olid varafeodaalsed. Kõige edukam Wessexi kuningriik. Nende põhiline tegevusala oli põlluharimine ja loomakasvatus. 6.s lõpus algas ristiusustamine, kuid lõpule jõuti sellega alles 7.s II poolel. Iirimaa eripäraks võib nim kloostrite rohkust ja mõjukust. 8.s lõpul algasid normannide rööv-ja rüüsteretked. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal. Esialgu leppis Alfred taanlaste nõudega maksta neile maksu. Koondanud
Tõi endaga kaasa olulised muutused, barbarid tungisid sisse Rooma aladele ning tekkis ka õiguslik küsimus, mis norme neile kohaldada ja mis saab Rooma õigusest. Hunnid olid ise ka muidu suht liikuvad, et neile nii väga ei valmistanud probleeme uutele aladele liikumine. Rooma riigist ei olnud enam erilist vastast. Rooma linn vallutati kaks korda germaanlaste poolt. Peamise tulemusena võiks nimetada orjandusliku korra lagunemist. Tekkisid mitmed varafeodaalsed riigid. Püsivam neist oli frankide rajatud riik. Rändhõimud võtavad vastu ristiusu. Tekib täiesti uus institutsioon Katoliku kirik. Õiguslik partikularism erinevatele seisustele, erinevateke võimudele kehtis erinev õigus. Roomas oli tootmine jõudnud selleni, et ei jõutud enam vajalikku kogust toota. Orjanduslik tootmisviis oli ennast ammendanud. See ei suutnud enam Roomat üleval pidada. 13.2. Germaani hõimud
annaabi.ee 
