Jacob De la Gardie alustab uue kivist peahoone rajamist. Esimene 1626 arhitekt on Zacharias Hoffman. Alates 1636 lühemat aega Hans 1623-24 katk Langern. /Norrman/ Inventarinimestik mainib suurt kivimaja paari ruumiga, mis olid 1633 ja kohandatud härrasrahvale elamiseks. /Norrman/ Suur müüritud 1641 elumaja. /A-211/ Peahoone ehituse viib lõpule Hans Jacob Kristler. See oli varabarokne ehk renessansiaegne pikk ja kitsas kahekordne 1642 kivimaja koos barokkstiilis aiaga. Maja mõõdud 45*10,8 m /Norrman/ 1657 - katk, 1658 Mõis läheb abiellumise-ostmise teel Stenbock'idele. mõis jääb puutumata
või siis hoonestati seni tühjana seisnud krunte. Esimesena nimetatute näiteks võib tuua keskaegsete ehitiste varemetele 1670 püstitatud von Roseni maja Pikk 28, kus praegu asetseb Rootsi saatkond. Teisena nimetatute näiteks võiks tuua aga baroksed hooned Lai 15 ja 17, mis rajati endise nunnakloostri viljapuuaia kohale. Praktiliselt ainus teadaolevatest sel perioodil kapitaalselt ümberehitatud keskaegsetest majadest on varabarokne Lai 19. Ka olid keskajal Tallinnas välja kujunenud ehitustraditsioonid vägagi püsivad, sest kuni 17. sajandi lõpuni ehitati ja rekonstrueeriti hooneid sageli keskaegseid võtteid, ruumijaotust ja kujunduselemente kasutades. Sellisteks näideteks võib tuua elamud Tolli 3 ja Tolli 6 ning Vanal Turul asuva Pakkhoone. Kuid renessanss- ja barokiperiood avaldasid Tallinnas suurt mõju kujunduselementides, millega kaunistati ja täiustati keskajal püstitatud hooneid
annaabi.ee 
