vesipühvlid, vaid hoopis suus metssead, hirved ja elavad väga kõiksugu väiksemad mürgised bakterid. loomad ning ta ei Hammustanud ütle ära ka raibetest. suurt looma, jääb Leidnud saagi, ta ootama, kuni kargab ta sellele see bakterite välkkiirelt kallale, ja toimel sureb, ja siis kui ohver on parajalt ta rebib tükkideks. suur, neelab selle tervelt alla. Nende saagiks Komodo varaani on selgrootud, linnu ebatavalisi mõõtmeid d ja seostatakse saaregigan imetajad. Nende tismiga: saartel, kus ta võime karjana jahti elutseb, puuduvad pidada on muud röövloomad, kes roomajate seas võiksid hõivata erandlik. Komodo sellist ökoloogilist nišši. varaanid peavad Komodo varaanid jahti domineerivad tänu peamiselt hirvedele, oma mõõtmetele kuid suure osa
Komado varaan Komodo varaan on sisalike perekonda kuuluv varaanide liik. Komodo varaani on leitud Indoneesia saartel. See on üks suurematest tänapäevastest roomajatest ja võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Teadlaste kinnitusel sisaldab varaani organism mürkmadudes leiduva mürgi sarnast mürki ning hammustus kutsub ohvril esile soki. Teadlaste oldi siiani kindlad, et komodo varaanil aitavad saaki tappa ta suus leiduvad bakterid, mitte mürk. Näärmete uurimine näitas, et need sisaldavad tapvat mürki, mis võib esile kutsuda krampe, vererõhu alanemist ja isegi hüpotermiaga sarnaseid sümptomeid. Looduses Indoneesia saartel elavad varaanid on ohustatud liik ning neid arvatakse olevat ainult paar tuhat.
tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga, dzeiraan, korsak ja hunt. Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid. Alaline asustus paikneb jõgede ääres ja Kopetdagi jalamil, kus on võimalik niisutusmaaviljelus. Lõunaosas läbib 1069 km pikkune kanal, mis on väga tähtis kõrbeala niisutajana ja veeteena. Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat. Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam.
Loomaaed on ainus võimalus, kus säilitada neid loomi, keda mujal enam pole. Loomaaias hooldatakse loomi ja selle läbi jääb neid rohkem ellu. Inimeste abil paaritatakse neid ja ei lasta liigil välja surra. 19.06.2008 Postimees Sydneys asuv Taronga loomaaed alustas iguaanide päästmise programmiga, kuna kõnealuseid roomajaid on jäänud Vaikse ookeani saartele alles väga vähe isendeid. Piltidel on ohustatud Fidzi iguaan sättinud end kõrgele, lesides oma sugulase ehk komodo varaani pea peal. Tänase fotod pärinevad Austraalias Sydneys asuvast Taronga Zoost, kus praegu elab neli iguaani. Ajalehe The West Australian teatel elab Fidzi arhipelaagis asuval Yaduataba saarel umbes 6000 haruldast iguaani. Kõnealuse saare pindala on 70 hektarit. 2. Majanduslik kahju Loomaaia töötajaskond Kui loomaaed sulgeda, jäävad talitajad tööta. Kaotatakse kellelegi vajalikud töökohad.
tamariski, roht ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga ,dzeiraan, korsak ja hunt. Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid. Alaline asustus paikneb jõgede ääres ja Kopetdagi jalamil, kus on võimalik niisutusmaaviljelus. Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat. Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam.