Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas: Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Samaaria, Siinai mägi, Surnumeri, Jordani jõgi. Piiblisse kuulub 66 eri aegadest pärit ja aja jooksul üheks teoseks koondatud raamatut. Ta on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12.saj eKr ja uusimad 2.saj pKr. seega sündinud rohkem kui 1000 aasta jooksul. Piibel julgustab ja lohutab, hoiatab elu pööristes ja vapustustes, õpetab nägema ajaliku ja igavese elu piire ning õnne ja õnnetuse vahekordi. Piibel ühelt poolt pühakiri, teiselt poolt ilukirjanduslik teos. Piibel on kirja pandud heebrea ja aramea (VT) ning kreeka keeles (UT). Tõlgituna saab seda lugeda ligi 2000 keeles või murdes. Eestlasteni jõudis terviklik Piibel pärast Põhjasõda, mil laastatud polnud mitte ainult maa, vaid ka vaimuelu ( paljud kirikud olid hävinud, paljud ilma õpetajateta, TÜ suleti)
väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon
annaabi.ee 
