Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutustab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuks jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus katoliku kirikuga, mis viis reformatsioonini 1517, mille tulemusena tekkis protestantlik kirik. Usuhullus küll kasvas, aga see polnud mingil moel kooskõlas renessansi vabaduse ideaali ja vabameelsusega. Humanistid taunisid fanatismi. Lutherile oli oluline, et igaüks jõuaks otse piibli kaudu jumalaga suhtluseni seega oli vaja emakeelset pühakirja. Luther mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule
Lilledest kasvatati nt sibullilli, samuti lõhnavaid lilli (hüatsindid, nartsissid jt). Selgelt hollandilikust omapärast räägib tulpiderohkus. Tulbid olid Euroopasse levinud Türgist. Madalmaadesse ja Saksamaale jõudsid need 16. saj keskpaigas ja juba sama sajandi lõpul oli just Hollandis levinud nende äriotstarbeline kasvatamine. Sealtkaudu levisid tulbid eurooplaste aedadesse, see omakorda pani aluse ulatuslikule tulbikasvatusele, nn tulbimaaniale, mis lõpuks viis majanduslike vapustusteni ja mitmete hollandlaste vara kaotuseni 1630. a-te lõpul. Tulpide kuldaeg ei kestnud Euroopa aedades kaua, sest prantsuse aia lilledeta lahendus tõrjus selle vähehaaval kõrvale. Hollandi aiad on palju intiimsemad kui mujal. Iseloomulik on aedade suhteline suletus, ei kasutata nt lõputuid perspektiive nagu Prantsuse aedades. Ka teed olid hoonega vähem seotud; varjati vaateid lossi ja aia vahel. Aiad olid mõeldud lõbusaks ajaviitekohaks. Hollandi aednikud. 17