need juba ammu tühistatud." Kuid me saame seda muuta - kui me tõesti tahame. Rahvas peaks koos ajakirjanikega olema palju nõudlikum ja mitte pidama parteiks ühtegi ettevõtet, kes soovib hääli koguda ja trikke kasutades võimu röövida. “Valetajat tuleks nimetada valetajaks, samamoodi nagu varas on varas ja jälestus on jälestus. Kodanik peaks õppima labidat labidaks nimetama. Vastasel juhul on võimatu puudustest lahti saada ja moraalse käitumise aluseid tugevdada. Vapratel on see lihtsam! ” - kirjutab Voogoid. Elanikult kodanikuni - tee, mille igaüks peaks minema, kui ta soovib mõjutada oma riigis toimuvat. Eestis elavad kodanikud, nii mittekodanikud kui ka Venemaa kodanikud. Mis on tünni põhilaud, milline lüli on ankruahelas peamine? Kõik vastavad - peaasi, et kõik oleksid paigas. Pole mõtet ühte tahvlit tünnis lihvida, kui mõni teine puudub. See raamat on kirjutatud kõigile, kes soovivad tunda end oma kodumaal hästi.
paigale tardudes. Kuid näen ohtu selles, kuidas iga kinninabitud, deporteeritud, raudu pandud vene noorega mängib riik sama luuremängu teisel, propagandapoolel välja uusi teemat ülal hoidvaid sõnumeid. Lõhe aga üha suureneb. Nasi naeruvääristamine või nende võitluse naljakspööramine ei ole keeruline. Valvas riik aga nalja ei mõista. Tema sõdib telkmantlitega edasi ja raske on öelda, kumma poole tuuleveskid on suuremad vene vapratel uuspioneeridel või kartmatult rahvusvahelisi vandenõusid ja vaenulikke võitlejaid paljastaval Eesti võimul. "Hoolsalt planeeritud rünnak Eesti riigi vastu," öeldakse nüüdki, aasta pärast aprillisündmusi. Öeldakse ilmselt ka tulevikus, veel pikka aega. Eks ju oligi, kuid selle rünnaku planeeris enda vastu Eesti riigivõim ise. Toompeale oleks justkui loodud Ühiskondliku Lõhe Sihtasutus.
kolmandas vaatuses mängitakse maha lustakas intermeedium. Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". Renessansi rüütlieeposte ja romaanide kangelaste Rolandi, Ganeloni, Merlini jt. seltskonda ilmub põgusalt ka Hispaania legendaarne vägilane Bernardo del Carpio, kuid taandub samas, tehes ruumi kaunitar Angelica võludele, kes Karl Suure vapratel rüütlitel üksteise järel pea segi ajab. "Õnneliku kupeldaja" juhtmotiiv - usk, mis aitab tõusta sügavaimast patust, kordub küpses barokkdraamas, nii Tirso de Molina näidendeis "Kahtluse pärast hukka mõistetud" kui ka Calderóni "Andumuses ristile". Elu ja löömamehest Lugost saab lõpuks preester ja pühak, kelle hing rändab taevasse. Selle näidendi 2. vaatuses kiidab Cervantes heaks aja ja kohaühtsuse reeglist loobumise. "Kaheksast komöödiast" üks
annaabi.ee 
