Suitsupääsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiaühing tänavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupääsuke, kes oli ka 2000. aasta lind. Seekord sooviti vapilinnu valikuga ühelt poolt märkida linnuühenduse väärikat 90 aasta juubelit, üksiti aga keskenduda meie rahvuslinnu muret tekitavale käekäigule kiirelt muutuvas maailmas. Suitsupääsukesele on omane suur sünni- ja pesapaigatruudus. Küllap see ongi peapõhjus, miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari,
29. oktoobril 1993 taasmoodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega Üksik- sidepataljon. Väeosa ülemaks määrati kolonelleitnant E.Luhaväli. Samal ajal võeti üle "mäekasarmud", mille olukord peale Nõukogude armee lahkumist oli pehmelt öeldes halb. 21.11.1994 annetas Vabariigi president Lennart Meri Üksik-sidepataljonile lipu ning väeosa sai jälle täieõiguslikuks pataljoniks. 4 Sümbolid Vapp Staabi- ja sidepataljoni vapilinnu jalge ees paiknevad nooled sümboliseerivad elektrit, tähed pea kohal erinevaid side liike: telefon, telegraaf, raadio, signaalvahendid, postituvid ja sidekoerad. Lipp Sidepataljoni lipp on tihedalt seotud Järvamaaga. Nimelt annetasid selle lipu Paide ja Türi linn ning Järva maavalitsus. 24.05.1930 andis riigivanem O.Strandmann Tallinnas Vabaduse väljakul lipu üle kolonel-leitnant F. Kapsile. Selleks puhuks kirjutas nooremallohvitser Paul Härm pataljoni lipulaulu.
annaabi.ee 
