võis lugeda. Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: " Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas, olid nii erehiilgavad piirjooned, nagu seisaks lind avause ees, kust taevariigi sära talle selga paistab... Kuid aegamööda alanes hiilgus, värvid võtsid ikka enam tuhmi sekka." Need vähesed näited on kinnitus minu arvamusele, et "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos. See teos ei oleks muidu selline, kui poleks head sõnastust ja rikkalikku sõnavara. Autor on püüdnud kõik meile selgeks teha ja meile pildi
Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Looduse kirjeldus: ,,Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas." 3. Kelle jaoks oli romaanis toimunud tehing sinu arvates kasulik?Põhjenda. Teoses toimunud tehing oli minu arvates kasulik Prillupile ja von Kramerile. Tema nägi mõisniku pakkumises ahvatlevat võimalust kiiresti paremale elujärjele saada ning teistele naabertalumeestele koht kätte näidata. Prillupile tehingu eest lubas paremat elukohta ja soodsamat ametit Kuru Jaani piimakarja näol. Ta pidi saama rikkaks ja von Kramer pidi saama endale ilusa naise
selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: " Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas, olid nii erehiilgavad piirjooned, nagu seisaks lind avause ees, kust taevariigi sära talle selga paistab... Kuid aegamööda alanes hiilgus, värvid võtsid ikka enam tuhmi sekka." Need vähesed näited on kinnitus minu arvamusele, et "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos. See teos ei oleks muidu selline, kui poleks head sõnastust ja rikkalikku sõnavara. Autor on
annaabi.ee 
