abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega ühe löögigrupi ehk oda. Võitlusse liiguti ühes joonrivis. Iga rüütli saatjaskond tuli tema taga, et vajadusel talle koheselt appi tormata. Hellebard käsitööliste ja talupoegade leiutatud relv, mille teravikuga sai torgata nagu odaga, labaotsaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Piik pikkoda (u 4-5m pikkune). Palgasõjaväe teke kuna rüütlite kokkukutsumine võittis kaua aega ja uhked vapikandjad olid üsna distsipliineerimatud, osa neist eelistas sõjakäigu asemel oma senjöörile raha maksta mindi üle palgasõjaväele. Palgasõjavägi tõestas, et ka jalaväega on võimalik ratsaväe vastu saada. Peatükk 20 Mis on keskaegsete linnade kujunemise 4 võtmesõna? Käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna 2 keskpunkti katedraal ja turuplats. (Omavalitsusega linnal ka raekoda) Linnaõigus - linna seaduste kogu, mille järgi elu linnas toimus
Peagi sai pikkoda ehk piik ka laiema leviku. 4-5 meetri pikkusi piike kandev tihedalt koonunud väeüksus nägi eemalt välja nagu turris siil, ja niisuguse üksuse vastu oli ka rüütlivägi võimetu. Palgasõjaväe sünd Rahaliste suhete arenemine ja kuningavõimu tugevnemine oli juba 13. sajandil hakanud sõjaasjandust mõjutama. Pealegi ilmnes feaodaalsel rüütliväel üha uusi tõsiseid puudusi. Rüütlite kokkukutsimine võittis alati palj aega ja uhked vapikandjad olid ka üsna distsiplineerimatud. Peale selle eelistas osa aadlikke sõjakäigule mineku asemel hoopis senjöörile raha maksta. Teisalt aga leidus vaesunud rüütleid, kes olid oma maavalduse kaotanud, ent ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. Uut tüüpi sõjalist jõudu ehk palgasõjavähe hakkasid kõigepealt kasutama ja arendama riikide keskvõimud. Palgasõjaväe hulgas kasvas järk-järgult jalameste osatähtsus: nad olid näidanud,
annaabi.ee 
