põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajnduse praeguse kapitalistliku arengu juures on rahvusvaheline rahu võimatu. Õli lisas tulle Winston Churchilli jutt „raudsest eesriidest“, ta lisas et Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid peavad tegutsema koos, et tõrjuda Nõukogude Liidu ohtu. Vaoshoidmise doktriini kasutas esimest korda Suurbritaania kui ta aitas Vahemere idaosa maid, et seal kommunistid võimule ei pääseks. Kuna aga Suurbritannia nägi, et ei suuda sellega toime tulla palusid nad abi USAlt, kes töötas kohe välja „ Trumani doktriini“. Truman: „Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu!“ Selle mõte teostamiseks
Nõukogude diplomaati ja tuletades talle meelde kohustust täita Jalta kokkuleppeid. Kui Molotov protesteeris: ,,Minuga ei ole kunagi varem elus niimoodi räägitud," väitis Truman vastu: ,,Täitke kokkuleppeid ja teiega ei räägitaks niimoodi." Sellest hetkest hakkasid kahe riigi suhted oluliselt halvenema. Sõjajärgsetel aastatel nägi USA poliitika ette Nõukogude Liidu vaoshoidmist. Vaoshoidmise doktriini rakendati esmakordselt Vahemere idaosas. Suurbritannia oli osutanud abi Kreekale, kus kommunistlikud jõud ähvardasid käimasolevas kodusõjas valitsevat monarhiat. 1947. aastal teatas Suurbritannia Ühendriikidele, et ei suuda abistamist endale enam lubada. USA Riigidepartemang töötas kiiresti välja USA abiplaani. Trumani doktriinina tuntuks saanud plaani avalduses ütles Truman: ,,Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes
annaabi.ee 
