ning arukask 1,5x1,5m, 4500tk/ha. 29.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Jääksoodes valmistataakse maapinda ette vastavalt veereziimile. 1)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim(põhjavesi ei tule kõrgemale kui 30cm), tehakse sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maa peale. 2)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või pidevalt kannatavad liigniiskuse all, valmistatakse maapind ette adravagudena. Vesi voolab kraavi ning puud istutatakse vaoharjale, kuid puud jäävad tormihellad. 3)Üle 50cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim ei valmistata maapinda ette. 4)üle 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või ipdevalt kannatavad liigniiskuse alla ei valmistata maapinda ette. 30.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedused. Sobivaimad puuliigid jääksoodes on mänd ja arukask, mänd kultiveeritakse, kask tuleb looduslikult kui on kaske läheduses. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes(eelmise
Sedaviisi saanud ilusast kodusest mägine maa, kuhu nüüd suur mets kasvanud. Seal keeta Vanajuudas enesele enne ja peale vihma sööki. 3. Kalevipoeg olevat kasutanud oma hiidhobust nii ratsutamiseks kui ka kündmiseks. Sadul olnud ratsul alati ka kündmise ajal seljas. Kui ta siis teise vaoga Hobujärve juurest Ristamäe poole tagasi tulles praeguse Eesjärveni jõudis, tegi ta väikese peatuse. Et hobune saaks hinge tõmmata, võttis ta sellel sadula seljast ja asetas vaoharjale. Sadul oli aga nii raske, et vajutas sinna sügava jälje, mis eraldab praegugi Sadulamäe linnuse aset Tornimäest. Et sellel süvendil on sadula kuju, hakati mäge kutsuma Sadulamäeks. Kokkuvõte Teema oli huvitav, sest igaüks sai teada midagi sellist, mida varem ei teatud. Näiteks mõistatuste lahendusi ja palju seletamatuid nähtusi, mille üle tasuks kindlasti ka tulevikus mõelda. Kõige olulisem ongi see, et selle projekti kallal töötades, saime me uurida ja lugeda
annaabi.ee 
