Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär häälte ülekandmine- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhtuab erakondliku koostöö tähtsust. Valimiskünnis- sedausega kehtestatud minimaalne häälte % mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks. hübriidsed valimissüsteemid- majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi ühendatud põhimõtted. kautsjon valimistel vabade valimiste põhimõtted- valmisõigus on üldine(kodakondsus piirang, vanuspiirang); valimistel on vaba konkurent(vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi); valimised on ühetaolised ehk võrdsed(võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) kodakondsuspiirang valimistel- kahlikel valimistel saavad osaleda ka isikud, kellel ei ole riigi kodakondsust, aga riigikogu valmisteks peab olema riigi kodakondsus. vanuspiirang valimistel- enamuses riikides saab hääletada alates 18. eluaastast.
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele.
Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda valimistel hääletajana. Ka europarlamenti võib kandideerida, omades ükskõik millise EL-i liikmesmaa kodakondsust. Paraku kasutatakse neid õigusi harva, sest kandidaatide ülesseadmist juhivad erakonnad, mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanuspiirang kehtib nii hääleõiguse (aktiivse valimisõiguse) kui ka kandideerimisõiguse (passiivse valimisõiguse) puhul. Enamikus riikides võib hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanuspiirid on 7 Kodanikud, huvid ja demokraatia erinevad. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. 2.2.1 Valimistel on vaba konkurents
annaabi.ee 
