Veelgi kiirem oli linnarahvastiku kasv, küündides koguni 30%ni, kuigi ootuspärane oleks olnud hoopis deurbanistlike suundumuste mõjulepääs. Kogu- ning ennekõike linnarahvastiku sedavõrd kiire kasv antud perioodil seletubki pea täielikult sisserände otsese ja kaudse mõjuga. Maarahvastiku vähenemine oli seevastu peamiselt rahvastiku vanuskoostisest tuleneva loomuliku negatiivse iibe tagajärg. 1980. aastate alguseks Eesti maarahvastiku vanuskoostis tasakaalustus, sellele viitab ka rahvaarvu languse aeglustumine või peatumine maa-asulates. Välissündinuid, s.t. valdavalt sõjajärgsel perioodil Eestisse sisserännanud rahvastikku iseloomustanud demograafilised protsessid järgisid reeglina päritolumaa trende. See tingis ka selle, et ehkki depopulatsioon iseloomustas Eesti põlisrahvastikku juba 1970. aastatest alates, sai negatiivne iive kogurahvastikku iseloomustavaks jooneks alles 1990. aastate alguses.
stabiliseerumine suhteliselt madalal tasemel kui ka tuntav sündimuse tõus 1960. aastate lõpul. Aastatel 19701990 kasvas Eesti rahvaarv samas demograafilises arengujärgus olevate riikidega võrreldes tavatult kiiresti. Kumulatiivne kasv oli umbkaudu 17% kogurahvastikust. Veelgi kiirem oli linnarahvastiku kasv, küündides koguni 30%ni. Kiire kasv antud perioodil seletubki pea täielikult sisserände otsese ja kaudse mõjuga. 1980. aastate alguseks Eesti maarahvastiku vanuskoostis tasakaalustus, sellele viitab ka rahvaarvu languse aeglustumine või peatumine maa-asulates. Seni on Eesti kõige pikema tööteega 1930. aastate keskpaiga põlvkonnad. Nooremate puhul väheneb tööaastate arv progresseeruvalt. Osundatud langustrend sai alguse juba 1970. aastatel. Seega pole põhjust kirjutada selle kujunemist majandusülemineku arvele. Sageli on räägitud Eesti naiste ühtviisi üleskruvitud tööhõivest kogu nõukogude perioodil.
annaabi.ee 
