rohkem mõistvaks ning arusaadavaks teha. Sellise käitumise parem tundmine on eelkõige kasuks lapsevanematele ja õpetajatele, kuid mitte ainult neile. Antud haiguse puhul on lapsel eelkõige vaja tunnet, et temast saadakse aru ning ollakse toeks, selle eelduseks on aga teadlikkus. Autoagressiivse käitumisega lapsed tihtilugu ei räägi kellelegi enda muredest, sest häbenetakse ja kellelegi rääkides tihti mõistetakse neid hukka. Antud referaat tõi ka välja vanusevahemiku, viisid, psühhosotsiaalsed tegurid ning ravivõimalused tahtliku enesevigastamise kohta, mis loodetavasti on silmaavajaks lugejatele. Antud referaadi eesmärk ongi tuua valgust niivõrd raskele probleemile, et noored meie ümber ei peaks üksi enda muredega elama. Kasutatud kirjandus Beinumi, M., Sweetingi, H., Young, R. ja West, P. (2007). Young people who self-harm. British Journal of Psychiatry, 191, 44-49.
vanavanematest 4x. Suurenesid jõukus, turvalisus ja võimalused. • Väljakujunenud heaoluriikide ülesehitamisel lähtuti vähemalt kuni 1970ndateni weberiaanliku efektiivsusele pürgiva organisatsiooni mudelist. Noore määratlemise kriteeriumid läänelikes ühiskondades Üha enam uurijaid püüab hoiduda nooruse määratlemisest vanuse kaudu. • Noorust püütakse määratleda mitte vanusevahemiku vaid sotsiaalse staatusena mida saab teatud eluperioodil kirjeldada osalise või täieliku materiaalse sõltuvusena teistest täiskasvanutest, kelleks on tavaliselt pereliikmed. Noorsookäsitlused läänelikes tööstusriikides ja lõunapoolsemates arengumaades • Tööstuslikus Läänes on tendents pikendada noorust pikenenud haridustee, osaajalise töötamise ja sellest tuleneva sõltuvuse tõttu vanemate ja riigi toetusest. • Vastupidine tendents ilmneb mitmetes lõunariikides