Vaadeldes Viljandi maakonna rahvastikupüramiidi 1. Jaanuari 2010 seisuga (Joonis nr. 1) võime täheldada kontrastseid erinevusi võrrelduna terve Eesti rahva soolis-vanuselise koosseisuga. Kahes vanuseklassis on rahvastiku osakaal tunduvalt suurem: 15-19 ja 20-24 eluaastat, nii öelda ,,beebibuumi" ajal sündinud noored, kelle hulka võin ka end lugeda, on Viljandimaal eriliselt suure osatähtsusega, samas kui Eesti keskmisest tunduvalt väiksema suurusega vanuserühmad vanusevahemikes 30-34 ja 35-39 eluaastat on ilmselt vaid ümber 4 protsendilise osatähtsusega suurenenud väljarände tõttu selles eluetapis, kus siirdutakse mujale majandusliku kindluse saamise eesmärgil. Lisaks neile erinevustele võib tuua ka üldistuse, et mehi on Viljandi maakonnas vähem kui naisi. 2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%. 1.3 Sündimus Viljandimaa laste arv on viimase kahekümne aasta jooksul jätkuvalt kahanevas trendis,
andekamad ning mida on võimalik organiseerida laste üleviimisega iga poole või kolmandiku aasta järel. Kuna selleks aga puudusid klassid ja piisav hulk õpetajaid, leiti teine lahendus: üksikud eriti andekad lapsed töötavad eraldi õpetuaja juhatuse all ja ,,hüppavad" üle klassi, linnades moodustatakse paralleelklassid, kus üleviimine mitu korda aastast on võimalik. (Eisner 1985: 18) Lasteaedades, kus on mitu rühma samas vanusevahemikes, võiks olla võimalik selekteerida tublimaid ning püüdlikumaid nendest, kes endale aega võtavad. Minu enda lapse rühmas on näha, kuidas ühed kolmeaastased räägivad ladusalt ning on juba ise emmed valmis ning aitavad õpetajatel teisi kantseldada kui mõni ei oska veel sukapüksegi jalga panna ning ega ta ei taha ka. Sellisel juhul olekski hea eraldada need täiesti erineval tasemel olevad lapsed ning koondada nad oma arengu järgi gruppidesse
annaabi.ee 
