riiklikud abirahad moodustavad ca 20% ja patsiendid ise peavad katma 3% kõigist tervishoiu ja meditsiini kuludest. Kui vaadata eakate hoolekande kulutusi (näiteks 2005. aastal oli kogusumma üle 80 miljardi SEK-i), siis umbes 90 % eakate hoolekande kuludest tuleb kohalike omavalitsuste kaudu (maksud), 4% kogu valdkonnale minevast kogusummast on patsientide enda finantseerida ja väikese osa doteerib ka riik teatud programmide läbi. Rootsi vanuripoliitikat reguleerivates dokumentides on eesmärgiks seatud, et inimestele tuleb ka kõrges vanuses kindlustada iseseisev ja kõrgekvaliteediline elu. Ka vanadele inimestele peab olema tagatud aktiivne, turvaline ja sõltumatu elu ühiskonnas, respekteeriv kohtlemine ja tervise- ning sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavus. Üks olulisemaid Rootsi eakate hoolekandesüsteemis on põhimõte, et riigi abi tuleb viia abivajajani nii kaua kui see on
lapsepõlv 2. tööiga 3. pensioniiga (ei vaja abi) (ca. 65- 70a.) 4. pensioniiga (ei tule abita toime) Vananemist võib jagada: - individuaalne - ühiskondlik Gerontoloogia on teadus vananemisest, mis käsitleb 1. vananemist 2. eetikat 3. vanuripoliitikat Gerontoloogial on neli alaosa: 1. Biogerontoloogia tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3