Ta on läinud ajalukku kui suurepärane sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Tema elu ei olnud nii väga lilleline läbi aegade, teda võib nimetada ka meest, kes töötas ennast ise üless ja sai ka vastava tunnustuse oma tegudele. 4 Elulugu Lapsepõlv Tema lapsepõlv räägitakse olevat väga musikaalne, kuigi tema ema, kes oli kokk ja isa kes töötas väga erilise ameti peal ehk rattaparandajana, kuigi siis oli veel need rattad vanrki all ja puust. Isa õppis ka ära harfi mängimise oma seikluse perioodi ajal. Kumbki vanematest ei oskanud lugeda nooti, kuid see ei takistanud tema muusikalist arengust kuna selle võttis enda peale tädimees Johann Matthias Franck, kes oli koolimeister ja koorimeister Haynburgis, käidi ka naabritepool koos lõõritamas. Tõestanud juba ennast selles varajases eas Franck-ile nõustus ta endaga noore õppuri kaasa võtma, sellesse
"Ma ei saa midagi teha... Sa pead haiglasse minema, seal tehakse sulle operatsioon. Aga mine kohe... Mine tingimata! On kll hiljavitu, haiglas kik juba magavad, aga sellest pole midagi, ma annan sulle thekese kaasa. Kas kuuled?" "Isake, aga millega ta siis lheb?" tleb Pelageja. "Meil pole ju hobust." "Pole viga, ma palun hrraseid, nad annavad hobuse." Arst lheb minema, knal kustub ja jlle on kuulda: "Bu- bu- bu..." Poole tunni prast sidab keegi tare ette. Hrrased on haiglasseminekuks vanrki andnud. Jefim seab end valmis ja lhebki... Ja siis saabub ilus, selge hommik. Pelagejat pole kodus: ta on linud haiglasse kuulama, kuidas on lood Jefimiga. Kuskil nutab laps ja Varka kuuleb, kuidas keegi laulab tema hlega: "iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." Pelageja tuleb tagasi; ta lb risti ette ja sositab: "sel arstiti teda, aga hommikul heitis ta hinge... Rahu tema hingele, igavene rahu... tlevad, et oli hiljaks jnud... Oleks pidanud varem."