V: Meie esivanemad olid soome-ugri hõimude hulka kuuluvad küttijad ja kalastajad, kelle ürgkodu oli Uurali mäestiku lähedal ja kes aastatuhandete jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. 1207 – liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine. 1211 – Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu.
Käsu vastu eksimiseks loeti ka kui Jumala nimel nõiuti ja positi. Hilisem juutlus on seda käsku tõlgendanud laiemalt et kuna Jumal ja tema nimi on niivõrd püha, siis ei tohi üleüldse Jumala nime, heebrea keeles Jahve suhu võtta, vaid tuleb öelda ja lugeda Jahve asemel adonai ehk Issand. Kristlik täiendus: Jeesus on öelnud: "Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: "Sa ei tohi valet vanduda" ja "Issandale vannutud vandeid tuleb pidada!" Aga mina ütlen teile: ärge vanduge üldse, ei taeva nimel, sest see on Jumala troon, ega maa nimel, sest see on Tema jalgealune järi, ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure Kuninga linn. Ära vannu ka oma pea nimel, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha. Iga teie "jah" olgu "jah" ja iga "ei" olgu "ei", aga mis üle selle, see on kurjast." Tänapäev. Ka tänapäeval vannutakse Jumala nimel. Näiteks
nõuannetega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: · Uut laadi sõjaväe organisatsiooni teke- raskerelvastusega ratsavägi nõudis suuri kulutusi ja eeldas head väljaõpet · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Keskajal kehtis põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellele oli otseselt truudust vannutud. Lään Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelni ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks, mis anti teatud tähtajaks. (tavaliselt elulõpuni) 9- 10saj. muutus benefiits feoodiks, mis oli vabalt pärandatav. Hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused ehk domeenid vähenesid pidevalt. Talupojad ja mõis Talupojad kasutasid maad ning pidid selle eest isandale tasuma. Talupoeg pidi mõisnikule tasuma