19. Sajandi keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavassse sisepoliitilisse kriisi, mille keskmeks oli endiselt orjanduse küsimus. Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei. Vabariiklaste populaarsus kasvas ning 1860.aasta valimstel valiti presidendiks nende kandidaat advokaat Abraham Lincoln. Lincolni presidendiks valimine oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök, mis pani alguse eraldumisele. Kuu aega enne Lincolni ametisse vannutamist otsustasid esialgu 7 osariiki unionist eralduda ja moodustada uue riigi- Ameerika osariikide Konföderatsiooni pealinnaga Richmondis . Võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davis. Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861. aasta märtsis oma ametisse vannutamise kõnes lahkulöönud osariikide taastama endised riiklikud sidemed. 14 aprill 1861. aastal tulistasti Lõuna -Carolinas Charlestoni lähedal föderaalvägesi
Taliban kukutati suhteliselt kiiresti võimult aga see alustas guerilla sõda ja pidevaid enesetapu pommirünnakuid. Bushi ajal oli sõda Afganistanis pidevalt patiseisus, NATO vägesid küll tugevndati pidevalt aga nad ei suutnud Talibani vastupanu murda ja lahendus pole suudetud siiani leida. Barack Obama administratsioon Poliitika Majandus Pärast ametisse asumist pööras Obama tähelepanu globaalsele finantskriisile. Isegi enne oma ametisse vannutamist tegi Obama lobitööd, et majandusstimulatsiooni billi läbi suruda, mis sai esimesel kuul tähtsaimaks prioriteediks. 17 veebruaril sõlmis Obama seaduseks 787 mrd plaani, mis sisaldas kulusid tervishoiule, taristule, haridusele, mitmete maksude vähendamiseks. Maksutoetused vähendasid makse 98% maksumaksjatel, tuues maksumäärad 60-aasta madalaimatele tasemetele. Obama administratsioon tegi ettepaneku lisameetmeteks,
annaabi.ee 
