Uss, kes teda nõelas, oli oma vend. Vaim nimetab kuningat verepilastajaks ja kuningannat langenud naiseks. Vaim räägib, kuidas vend oli talle aias uinaku ajal maruheina mahla, kangetoimelist mürki, kõrvadesse valanud. Nii röövis ta korraga nii elu, krooni kui kuninganna. Vaim palub Hamletil kätte maksta, kuid hoiduda oma südant rüvetamast ning mitte haududa halba ema vastu. Vaim lahkub, Hamlet annab vande endale. Ilmuvad Horatio ja Marcellus. Hamlet nõuab, et nad vannuksid, et kellelegi toimunust ei räägiks. Isa saladust ta siiski teistega ei jaga. Teine vaatus Möödub mõni nädal. I stseen: Polonius saadab teele oma teenri Reynaldo, kes Pariisis peab lisaks raha ja kirjade laertesele toimetamise ka salamisi tema tegevuse ja käitumise kohta andmeid koguma. Ilmub Ophelia, kes jutustab isale, et Hamlet on hullumeelse kombel tema ette ilmunud. Polonius arvab, et Hamlet on hullunud armastusest Ophelia vastu, kes vastavalt isa käsule
kehastas jumalat. Omaabi- asja valdajale antud õigus oma valdust ründe vastu jõuga kaitsta. Nt jumalarahu kehtestamine oli esimene katse takistada omaabi, faida- omal jõul õiguse otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega kirikut, annaksid tagasi kirikuvara ning peaksid end üleval vagade kristlastena. Vandetõotus anti, samuti anti tagasi kirikuvara ja Jumal saatis piiskopkonnale vaikse ja pilvitu rahu. Sellised rahud hakkasid massiivselt levima. Rahuvande eesmärk polnud vaid võitlus vägivallakuritegudega, välja taheti juurida teatud kindlalt laadi vägivald ( nt juhud kus inimesed, kes ei pidanud tungima võõrale maa-alale, tegid seda õiguspärase sildi all)
ristisõda), küll oma valdustes Lääne- Prantsusmaal. Kui poeg Pühalt Maalt koju tulles sakslaste kätte vangi langes, korjas Aliénor kiiruga kokku hiigelsumma, et lemmikpoeg vangistajatelt tagasi osta. Kui Richard Lõvisõda aprillis 1199 hukkus, sai kuningaks Aliénori teine poeg Jean Sans Terre (John Maata). Nüüd läbis eakas Aliénor kõik tähtsamad paigad Inglismaal, kuid ka Lääne- Prantsusmaal, et kohalikud parunid uuele kuningale ikka ausalt truudust vannuksid (oli ju Inglise troonile mitmeid pretendente). Romaani stiilis Fontevraud' klooster, Aliénori viimane kodu. Loire'i org, Prantsusmaa Aliénori ja Henri (Henry) II hauamonumendid Fontevraud' kloostrikirikus Oma elu viimased neli aastat veetis Aliénor Fontevraud' kloostris. Tema eluniit katkeski seal 31. märtsil 1204. Väärikas daam oli siis 82 aastat vana. Tema matmispaik vastrestaureeritud
annaabi.ee 
