(elektrikud). 5 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2.3. Sümptomid ja avaldumine Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. Näiteks tüüpilise vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dussi all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, sokk. Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus, südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, kooma. 2.4
luumurrud jms · Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lapsed) või töötraumana (elektrikud) Sümptomid ehk avaldumine: Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumiste kohast ehk vooluteest läbi keha. Näiteks ,,tüüpilise" vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dussi all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, sokk. Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus, südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, kooma.
annaabi.ee 
