3. Mängu arenguetapid 1. PSÜHHOMOTOORNE MÄNG – imikumäng. Esimesel eluaastal. Käed, jalad, suu, hääl. 2. SÜMBOLMÄNG – tekib tänu keele ja mõtlemise arengule. Käitumise kujutamine sümboolselt. Esimese eluaasta lõpus (püstol- puupulk) I – tegevuse sooritamine sümboolselt ( joob tühjast tassist) II - sümbolskeemi projektsioon teistele esemetele, inimestele (Joodab hoidjat, nukku) III – tegevuste varieerimine – draamamäng(vannitab nukku ja paneb magama). 3. KUJUTLUSMÄNG – Lõke 4. MÜRAMISMÄNG – maadlus, kähmlemine, löömine, tõuklemine, maas rullimine, küttimine. Tavaline suhtlemisvorm koolieelikueas. Eriti poistel. Tunnused: Näoilme rõõmus; tagasihoitus; rollimuutus( tagaaetav, tagaajaja); Algus ja lõpp. 5. ROLLIMÄNG – alged ilmuvad kolmadna eluaasta lõpul. Laps võtab endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele iseloomulike olukordadega
kinnisidumise ning kinnihoidmise ning ohtlikku kohta jätmise 2.Seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalset väärkohtlemist käsitletakse kui kvalitatiivselt erinevat väärkohtlemiseliiki, kuna seksuaalsed suhted täiskasvanu ja lapse vahel on tabu ning neid peetakse üldiselt sotsiaalselt deviantseteks (Barnett, Todd Manly & Cicchetti, 1995). Samas on aga raske piiritleda seksuaalselt väärkohtlevat või mitteväärkohtlevat käitumist. Näiteks kui vanem vannitab last, magab regulaarselt öösiti oma lapse kõrval või seisab alasti tema ees. Probleemne on, kustmaalt lugeda tegu sündsuse piiresse jäävaks ning kustmaalt lapse füüsilist ja emotsionaalset olukorda kahjustavaks. Välja saab tuua kolm olulist faktorit, mille järgi võib tegu kategoriseerida väärkohtlevaks või mitte: 1. lapse vanus; 2. vanema kavatsus; 3. sündmuse toimumise kontekst. 4
annaabi.ee 
