Surma vältimiseks toodi ohvreid PerunWe - teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tule-nooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse
Surma vältimiseks toodi ohvreid Perunile teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tulenooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalikule või nõkku. Suure au sees oli Mat-Sõra Zemlja viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse
annaabi.ee 
