) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu) o Hobused olid sõjaratsudeks o Kasvatati teravilja (nisu, rukkis, oder, kaer, tööstusilik kanep, hernes) o Põlde vätati sõnnikuga o Tööriistadena kasutati põhiliselt vannasatra, hiljem tulid teist tüüpi adrad · Metsamesindus o Mesi oli ainuke magusaine o Vahast valmistati küünlaid Rehielamud Oli mitme otstarbeline. Elu, töö ja rehepeksu ruumid.
Konksader - Vanem ja kohalikku tüüpi tööriist, mõeldud härjapaariga töötamiseks. Põhiosa oli pikk kuuse juurpuust adevars, mille külge oli kinnitatud kiilukujulines vannas. Harkader - Eeliseks oli kahekaruline künnipuu, mis koos 13. sajandil kasutusele võetud adralusikaga võimaldas teha tõhusamat pöördkündi. Harkader võrreldes konksadraga kobestas ja segas mulda paremini. Keskaja jooksul muutus harkader üldiseks üle kogu Eestimaa. Lääne-Eestis kivisel pinnal kasutati vannasatra - Kerge konksadra tüüp, mida oli võimalik vaheldumisi kas vasaku või parema käega kasutada, kasutamiseks sobis nii hobustega kui ka härgadega. Äke - Tööriist, millega peale maakündmist tehti mullakobestust ja viidi seeme külvi järel mulda (kuuselatv- ja karu- ehk oksäket). Viljalõikus käis sirbiga, mingil määral kasutati ka vikatit. Kõblas - Mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks. Maaviljelussüsteemid- Millist maaviljelussüsteemi kasutati Eestis 13. sajandi algul