vedru pikenemise korral, mis eelmiseski katses. Kiirendust tekitav põhjus on mõlemas katses üks ja seesama. Katse näitab, et sama vedru pikememise korral on kahe vankrikese kiirendus a2. Seega on kiirendus võrdelises sõltuvuses teda tekitava põhjusega. Katsest järeldub ka see, et vankrikeste kogumassi ja kiirenduse korrutis on jääv suurus. Eelnevast teame, et kiirendus on pöördvõrdelises sõltuvuses keha massiga. See ilmnes katses kahe põrkuva vankrikesega. Ühendades need kaks viimast sõltuvust, saame, et kiirendus peab olema võrdelises sõltuvuses kiirendust tekitava põhjusega ja pöördvõrdelises sõltuvuses keha massiga. Kiirendust tekitavat põhjust hakkame tähistama tähega F ja nimetama jõuks. Et katse tulemusel saadud füüsikaliste suuruste omavaheline sõltuvus muutuks valemiks, peame võrdelisuse asemel saama võrde ning selleks tuleb kasutusele võtta mingi võrdetegur K. Kahest
*Kehtib ainult inertsiaalsetes taustsüsteemides. *Kui on tegemist mitteinertsiaalse tausüsteemiga, kasutatakse inertsijõudu F i= -ma. Inertsijõud on fiktiivne jõud ei saa siduda vastasmõjuga ega mingi kindla kehaga. Inerts on nähtus, mitte jõud. Kehale avaldatav mõju võib kutsuda esile keha kiiruse muutumist või deformatsiooni. Näiteks Hooke'i seadus: Vedru pikenemine on võrdeline temale mõjuva jõuga F=k*l (l on pikenemine). Raamatus tehakse katse vankrikesega, mida mõjutavad kaks pingulolevat niiti (omavahel nurga all). Katse näitab, et f1+f2=f ja kiirenduse suund ühtib jõu suunaga, saadakse: v=k*f/m (mass m ja võrdetegur k on skalaarsed suurused, jõud on vektor). Viimane võrrand on klassikalise mehaanika põhivõrrand. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdsete arvväärtustega, suunalt vastupidised ja nad asuvad ühel sirgel. Järeldused:
annaabi.ee 
