Sealsetest soolakaevandustest on leitud üsna muumiaid ja vanu treppe. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusis on Beinhaus, järve ja mäe lähedal olevad majad. Surnuaed väike surnutele rajati luumaja (Beinhaus), esialgu mati surnu kalmistule, kus ta oli 15 aastat, siis kaevati välja, luid pleegitati (et oleks ilus) ja pandi hoiule siis, pealuud joonistati täis ja pandi riiulile. Üheks huvitavaks muistiseks on ka rikast kääpad, tulid ka vankermatused (vanker maeti kaasa). Sageli on kaasa pandud ka kullast esemeid. Heuneburgi linnus võis olla omaaegse vürsti elupaik, see olla korralikult rajatud, tugevate kindlustustega. Tal on olnud võimas puit- ja muldvall. Seal on kasutatud ka toortelliseid. Telliskivid olla pärit Kreekast. Rauda kasutati kõige enam relvade ja tööriistade materjalidena. Mõnel pool ka ehete valistamiseks, et demonstreerida jõukust. La-téne'i kultuur:
Hallstatti linn on samuti eriline, asub mäeorus järve ääres. Linna elanikud on maa kokkuhoiu mõttes alates keskajast oma surnuid 15 aastaks maha matnud (kuni liha ära kõduneb), siis pestakse luud ära, eriti kolp, kolbale 26 kirjutatakse nimi ja siis see pannakse kabelisse. Kabelis on u 1200 kolpa, muud luud paigutatakse samuti riiulisse. Hallstatti kultuuri kuuluvad väga rikkalike panustega matused, need on vankermatused. Kaevatakse suur auk ja auk on vooderdatud puudega, sisse paigutatakse 4-rattaline vanker ja sinna sisse surnu koos panustega. On ka merevaikesemeid. Merevaik oli see kaup, mille eest jõudis Põhja - Euroopasse Hallstetti kultuuri esemeid. Hallstatti kultuuri elanikud valmistasid nii rauast kui ka pronksist mõõku. Rauast mõõku kasutasid ise, pronksmõõku eksportisid põhja poole. Paremad relvad hoiti endale ja üritati hoida raua tootmise saladusi.
annaabi.ee 
