pronksikultuur, al 8. saj eKr rauakultuur. Hallstatti kalmistu soolakaevandu Beinhaus kuna avastas Johann Georg Ramsauer (kaevas 17 a jooksul 993 sed 300 m maad vähe, siis 15 matust), saatis materjalid Viini, kus van Sacken avaldas sügavused a möödudes raamatu OMA nime all (FAIL). Leitud palju ehteid ja mõõku käigud treppide kaevati üles, luud (rauast ja pronksist) n Hochmichde?? vankermatus, ja toetustega pleegitati ja pandi Hochdorfi vankermatus, Heuneburgi linnus (tellismüürid) vaatamiseks välja LA TÉNE KULTUUR jätk Hallstattile. Seostatakse tavaliselt keltidega. 450 eKr-0 A.D. Selle Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) avastas Friedrich Schwab Neuenburgi/Neuchäteli järveasulad vaiadel. Esemed kui täiesti uued. Kasutusel nn ,,arheoloogilised kalurid", kes klaasist põhjaga paadis uurisid järvepõhja. Kokku on
Kõrgele arengujärgule tõusevad Vahemeremaad. Hallstatti kultuur (800 - 500 e.m.a.) Esimene oluline arheoloogiline kultuur Kesk-Euroopas. Hallstatti kultuuri avastas kohalik mäeinsener Johann Georg Ramsauer ja kaevas 17 a. jooksul välja 993 matust. Kultuuri nimi tuleneb Austrias asuvast muistse soolakaevanduse nimetusest. Hallsatti kultuurile on iseloomulik suur sotsiaalne diferentseeruimine. Sellest annab tunnistust näiteks Hochmichele vankermatus - maetud on rikkama kihi esindajad. Teatakse, et Heuneburgi linnus oli tolleaegse vürsti elupaik. La-Tène kultuur (500 e.m.a. - m.a.j.) La Tène kultuuri avastas Friedrich Schwab Neuenburgi (Neuchatel'i) järvest. Kasutasid raua tootmisel lõõtse. Leiutasid palju rauast tööriistu, mis jäid laialdasse kasutusse mitmeks aastatuhandeks. Oma aja tehnika edasiviiad. Kultuuri seostatakse keltidega. Oppidiumid - arvatav keltide pärand
annaabi.ee 
