.......lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune müür oli laotud segamüüritisena lubjamördil, kus maa- ja ümarate lubjakivide kõrval on vähesel määral kasutatud ka murtud paasi. Lääneküljel oli müür algselt 6,9-7,15 m kõrgune, millele lisandus ulgtaladele toetuv puidust kaitsekäik (kuni 16
- lambad, kitsed, veised ja ka hobused ja sead. o Kõrvalalaks oli maaviljelus ja kõplamahjandus (polnud laiaulatuslik) o Elatuslisa andis küttimine ja kalapüük o Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. o Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetusele. Lähedased sidemed olid Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela- Soomega. o V saj eKr jõudsid eestisse esimesed raudesemed. Vanimatena tuntakse Ida-Virumaalt leitud mööka, suurt nuga ja naasklit. o Varasemal rauaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. o Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööristu kasutusest välja törjuda. o Seega raua levik suuri muutusid ei toonid, kõik jätks samaviisi. o Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid
annaabi.ee 
