aasta lõpus halvenes järsult linnade varustamine toiduainetega. Revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon (1917–18) 1917 22. veebruar Asutati Tallinna Eesti Liit - Eesti seltside ülemaaline ühendus. 1. märts Tallinnas algas üldstreik. Sõjalaevade madrused läksid Tallinnas maale ja ühinesid töölistega; vabastati 2. märts vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta. 40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade 26. märts esindajate nõudmiste toetuseks. 30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised. 18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. 1
Juhani). 107 Allikas 17 Koonduslaagrid Koonduslaagrite asutamine oli üks meetoditest, mille abil okupeeritud alade elanikke hirmu all hoiti. Need asutati esmajoones Saksamaale, siis kui natslik valitsus võimule pääses. Esialgu kasutati neid vanglatena, kuhu ilma kohtuta pandi kinni inimesi, kes olid valitsuse vastased või kes Saksa võimudele millegipärast ei meeldinud. Salapolitsei abiga kasutati seda meetodit laialdaselt ja aja jooksul muutusid koonduslaagrid organiseeritud ja süstemaatiliste mõrvade mängulavadeks, kus miljonid inimesed elu kaotasid. Okupeeritud alade valitsused kasutasid koonduslaagreid selleks, et hävitada kõik vastupanuliikumise rakukesed
annaabi.ee 
