Samaviisi leidis Loew (1967), et kedagi teist ,,rünnates" oma viha välja elada saanud katsealused muutusid pigem vihasemaks kui vastupidi. Teise kaasasündinud agressiivsuse teooria esitasid Jacobs, Brunton ja Melville 1965. aastal. Nad otsisid kromosoomianomaaliaid ja leidsid, et vanglapopulatsioonis oli suurem hulk XYY kromosoomikomplektiga inimesi kui üldpopulatsioonis. Ainult umbes 0,01% normaalsetest poistest esineb selline kombinatsioon, sellal kui vanglas leiti seda olevat 1,5% vanglapopulatsioonist. Nad järeldasid, et XYY kromosoomikomplektiga isikud on liigse kromosoomi tõttu teistest agressiivsemad nad on ,,sündinud kurjategijad". See teooria sai avalikkuse suure tähelepanu osaliseks ja muutus väga populaarseks, ent selle toetuseks leidus vähe tõendeid. Nähtuse üks mahukamaid uuringuid (Witkin jt, 1976) testis üle 4500 mehe, ometi ei andnud see tõendeid , nagu oleks XYY kromosoomikoplektiga isikuid valimis teistest agressiivsemad
valetajad ja petised, antisotsiaalsed, agressiivsed (viimased kolm on selgelt seotud kriminaalse käitumisega). · Psühhopaat oskab mängida normaalset inimest. · Psühhopaadid on sarmikad, kõrgema intelligentsusega, rahulikud, külmad, tuimad, külmaverelised, isekad, esineb empaatiapuudus ning vajavad teravaid elamusi. · 11-15% vanglapopulatsioonist on psühhopaadid. 17. Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare). Käesoleval ajal on psühhopaatia diagnoosimisel kõige laiema tunnustuse leidnud Hare koostatud psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist à PCL, selle täiendatud versioon Psychopatchy Checklist Revised PLC-R), mille eesmärgiks on indentifitseerida psühhopaate kurjategijate ja psühhiaatriliste patsientide hulgas.
annaabi.ee 
