ta asub ja nendest inimestest, kes tema ukse ees teda valvavad. Tuba kus ta asub polnud suurem kui keskmine wc, võrekattega päevavalguslambid särisesid laes, trellitatud akendest paistab valgus, mis peegeldab massiivsele metalluksele ja seintele kraabitud tekstidest õhkab viha ja meeleheidet. Rass on vihane politseisüsteemi peale ja üleolev ametnike suhtes. Ta on protestiv, raevunud ja meeleheitel. Ta tunneb end antud olukorras arukamana kui kogu vanglapersonal ja süsteem. 4.4.1. Peategelase suhe iseendaga · Tegelase enesehinnang Rassi enesehinnang on madal, aga sisemine intelligentsus on kõrge. Ta ei pea end hooplevaks ega kõvaks meheks, pigem on ta põhimõtetega inimene. Ta arvab, et kõik juhtub mingi põhjusega. Teiste inimeste arvamus ei lähe talle eriti korda. Ta häbeneb oma tõelist olemust ja positiivset tarkust. Ta annab endale oma tegudest aru, aga vajadus vajalik olla on tugevam
Hoolimata sellest usume me, et isegi kui kõik see on tehtud, vajab kinnipeetavate motivatsioon endiselt tähelepanu. Tagamaks, et kinnipeetav osaleb tegevuses ega katkesta seda ja tegevusel on positiivne mõju, peaks kinnipeetav sellest tõeliselt huvitatud olema. Selleks tuleb luua tingimused, mis võimaldaksid kinnipeetavail oma huvisid väljendada. Üheks tähtsaks asjaoluks on, et kinnipeetavail leidub piisavalt aega ja võimalust omaette olemiseks. Samal ajal peaks vanglapersonal neid õigete valikute tegemisel motivatsiooninõustamise läbi toetama. Siinkohal tuleks kaaluda individuaalset nõustamist, mida toetaksid grupisessioonid. Lisaks olemasolevatele tegevustele tuleks kaaluda intensiivset nõustamist, et aidata kinnipeetavaid seoses nende emotsionaalsete probleemidega, töötada nende eneseväärikuse puudumise kallal, toime tulla frustratsiooniga jne. Oluliseks teemaks on suhete soodustamine