taimeväätidega Nucingeni maja: Tõeline pankuri maja, marmormosaiik VENNI DIAGRAMM Teoste tegevuspaigad on hästi kirjeldatud, enamasti tekivad kontrastid. Rikaste elu püütakse vastandada vaeste elule, et niimoodi näidata ühiskonna tegelikku olemust. Realistide eesmärk oligi näidata ühiskonda võimalikult tõetruult ja ilustamata. See kumabki läbi tegevuspaikade kirjeldustes. Tegelased Vauquer: kongus nina, teeseldud naeratus, kupeldaja süütu ilme, sarnaneb vangivalvuriga, oma pansioni nägu. Ei olnud kellegi suhtes kaastundlik, ahne, ebaaus. Metafoorid: viljasalve rott, valekrahvinna Poiret: sinises sukis vaaruvad jalad, kalkunikaela ümber kaelarätt, võidunud vest ,,Pärit lollide suurest perest", võibolla oli kunagi tapamaja juhataja.Ilmselt oli ametnik, temaga oli juhtunud mingi õnnetus. Metafoorid: sotsiaalse vankri eesel, bürokraat, nagu üleskeeratud mehhanism Michonneau: hele hääl, krimpsus nägi, ilmselt oli kunagi olnud ilus
Või kui näiteks mees ja mehe perekond tahavad, et naine sünnitaks poja, aga sünnib hoopis tütar, siis on mehel õigus nõuda lahutust. Samuti on välja toodud ka see, et naised on kohustatud mingites olukordades kandma chadorit. Filmi esimeses stseenis räägib naine läbi luugi arstiga ning saab teada, et tema tütar sünnitas poja asemel hoopis tütre ning on nüüd hirmul, mida mehe perekond teeb. Filmi viimases stseenis on naine vanglas ning räägib läbi luugi vangivalvuriga. Kuna naisnäitlejad on olnud päriselt vanglas, siis need stseenid viitavad sellele, et moslemite ühiskonnas elav naine on tegelikult kogu oma elu jooksul vanglas – kas siis päriselt trellide taga või kujundlikult, mehe võimu all, vanglas. „The Circle“ on just sellise avameelsuse ning publikule Iraani olukorra näitamise pärast keelatud. (Panahi 2000) Tegelikult on üsna raske võrrelda kahte nii erineval ajal tehtud filmi. Samas aga tuleb välja,
Nende sarnasus sellega ei lõpe. Kaks väliselt sarnast meest armastavad Lucied. Mõlemad avaldavad talle armastust, naine valib Charlesi. Nad abielluvad ja nendel sünnib tütar, Sidney külastab tihti Luciet ja tema tütart, kes peab Sidneyd parimaks onuks. Sidneyst saab perekonna sõber. Vaatamata sellele, et Lucie on abielus, armastab Sidney teda ikka. Kolmiksuhe jätkub. Kohtudes Prantsusmaal saab Sidney teada, et Charlesi elu on ohus ja ta otsustab Charlesi päästa (lk 188). Ta lepib vangivalvuriga kokku, tuleb tund enne hukatamist ja kuna Charles ei ole nõus Sydney plaaniga, siis Sidney uimastab ta ja valvuri abil õnnestub tal oma plaan siiski ellu viia. Sidney hukatakse Charlesi asemel ja Darnay oma perekonnaga pääseb minema. Tänu välisele sarnasusele ja armastusele Cartonil õnnestub päästa Lucie perekonda ja anda võimaluse olla õnnelik. Dickens kasutab teisiku loomise tehnikat mitte ainult vastandite loomiseks, aga ka peidetud paraleelide paljastamiseks