ideaalsed sõdurid. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal. Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentinipäeva on kõige kauem peetud inglise keelt kõnelevates maades. Inglismaal oli meestel komme 14. veebruaril või selle eelõhtul valida välja oma Valentine ning olla siis tema Valentin
hispaania saapaga. Ta kooriti paljaks, ta ihu uuriti läbi ning paremalt puusalt leiti sinakas laik. Seda Saatana märki torgiti. Seejärel tõmmati ta venitusvõllasse. 5. juulil võttis Junius ,,ilma piinamiseta, aga tungiva keelitamise peale" s.t. piinamise hirmus Saatana kummardamise, sabatitel käimise, maleficium`ide sooritamise ja muud nõiasüüdistuste kliseed lõpuks omaks. Juniuse juhtumi teeb põnevaks see, et ta oskas enne tuleriidale saatmist ära osta vangivahi, kes viis vanglast välja tema kirja. See on dateeritud 1628. aasta 24. juuliga ning adresseeritud tema tütrele: Sadu kordi hüvasti, mu armas tütar veronica. Süütuna sattusin ma vangi, süütuna mind piinati ja süütuna ma pean surema. Sesr kes iganes satub nõiavanglasse..., seda piinatakse nii kaua, kuni ta peas midagi välja mõtleb..Kui mind esimest korda piinati, olid seal dr.Braun, dr.Kötzendöffrer ja veel kaks võõrast arsti. Siis küsis dr. Braun minult: ,,Kaim, miks sa siin
Kõik see oli tal segi ja puruks rebitud, kõik se hõljus ja valgus ta mõtetes ebamääraselt laiali. Ta e! tundnud enam, ei teadnud ega mõelnud enam. Ta või ainult veel unistada. Kunagi pole veel elav olend ni sügavasse mitteolemisse tõugatud olnud. Nii tuimununa, külmununa ja kangestununa märka ta vaevalt, kuidas luuk ta pea kohal kaks, kolm kord kolinal avati, ilma et sealt valguse raasu sisse olek tulnud. Uks käsi viskas talle alla tüki musta leiba. Se vangivahi reeglipärane võõruskäik oli tal ainsaks seo seks inimestega. Ainult üks asjaolu sundis teda alateadlikult kuulmis teritama: võlvi hallitanud kivide vahelt ta pea koha immitses rõskust ja kindla vaheaja järel langes sealt alla üks tilk. Tuimalt kuulas ta seda tilkumist enda kõrvale lõiku. Need langevad tilgad olid ainsaks elu ja liikumise tunnuseks ta ümber, ainsaks ajamõõtjaks, ainsaks hääleks muust maailmast.
annaabi.ee 
