lossi, vahetada rõivad ja siis öelda talle, et ta on prints. Kui midagi oleks nihu läinud, siis oli plaan uuesti ta uinutada ja torni tagasi viia. Prints tuuakse lossi, tasapisi hakkab selguma, et tegu on koletusliku türanniga. Kuningas saab aru, et tähed ei valetanud ning ta viib poja tagasi torni. Järeldus: elu ongi unenägu. Rahvas saab teada, et prints on elus, rahvas ei taha, et troonile saaks võõramaalane. Rahvas vabastab Mundo vangitornist ja palub teda, et prints võtaks võimu. Ta põikleb, kuid lõpuks nõustub siiski. Ta saab aru, et ka ,,unes" peab ta käituma õilsalt. Ta allutab oma tahte sotsiaalsetele inimlikele normidele piirab ise seda vabadust. See muudab metslasest printsi tsiviliseeritud ja valgustatud monarhiks. Lööb puruks isa ja Moskva vürsti väed. Tema isa elu on tema kätes, andestab isale. Absoluutset vabadust ei ole olemas, elu on nii või teisiti
Kultuuri mõju Eesti majanduspoliitikale käsitleme mingil määral ka käesoleva loengukursuse kolmandas osas, kui arutleme Euroopast ja Aasiast eeskujude võtmise võimalusi. Siinkohal võiks aga naljaga pooleks refereerida Andrus Kivirähki. Just eesti muinasjutud paljastavad Eesti rahva olemuse. Muinasjutud on ausad dokumendid, millesse on läbi aegade ladestunud kristalliseerunud tõde. Eesti muinasjuttude kangelaseks pole printsessi vangitornist vabastav rüütel nagu saksa muinasjuttudes, ega ka mitte ahju peal lösutav ja imet ootav mehike nagu vene muinasjuttudes. Eesti muinasjuttudele on iseloomulikud vigur rehepapp ja Kaval-Ants. Eestlane vaatab muinasjuttudest välja nagu kaval lepavõsa uhke palgi- metsa all. Tema ei karda tormi ega kirvest, tema jääb. Ka Siberist tullakse tagasi ja Rootsi põgenikelaagrist algab tee haljale oksale. Kaval-Ants ei karda kedagi ega austa ühtegi jõudu.
annaabi.ee 
