näitas, et mõne riigi jaoks on oma kodanike vabastamine mitte ainult ressursside küsimus, vaid ka poliitiline väide, mida niisama lihtsalt ümber ei lükka. USA presidendi otsese volituse alusel teostatud rünnak saatis selge sõnumi piraatidele, kes ei soovi oma eluga riskida. Eeldus USA-poolseks rünnakuks oli otsene oht oma riigi kodaniku Richard Phillipsi elule ning muude võimaluste puudumine tema elu päästmiseks. Sobiva hetke saabudes avasid mereväesnaiprid tule ning tapsid kolm vangistajat. Järgnes Phillipsi küsitlemine USA senatis ning kangelane, kes korduvalt üritas piraatide käest ka ise põgeneda ja oma elu hoida, oli rahva silmis võitja. Peale sõnadetegemise tundub, et piraadid suudavad oma tegevust ka eesmärgipäraselt suunata. Nimelt aprillis võeti sihikule USA lipu all sõitev Liberty Sun, mis vedas abiorganisatsioonide edastatavat rahvusvahelist toiduabi. Ebaõnnestunud rünnak ei morjenda piraatide esindajat, ta lubab uue võetud eesmärgi täide viia
3. osa: Mängu lõpp Hinnanguline Kirjanduskriitika Fowlesi oskus maalida oma karaktereid filmilikult detailselt, samas jättes lugejale piisava ruumi fantaasiaks, on fenomenaalne,(...). "Liblikapüüdja" puhul on tegu psühholoogilise õudusromaaniga,(...).Ühtviisi sügavalt on esindatud mõlema karakteri vaatevinklid ja see teeb lugemise emotsionaalselt keerukaks. Lugeja ei suuda lõplikult vihata hälbinud vangistajat ega tunne ka liialdatud sümpaatiat kõrgklassist pärit, kergelt hellitatud ohvri vastu.(P. Jaaks: John Fowlesi ,,Liblikapüüdja". Areen, 20.09.2007) Absoluutsest tõest lähtuv Nt marksistlik-leninistlik kirjanduskriitika Lenin Maksim Gorki ,,Emast": ,,See on väga vajalik raamat. Paljud töölised võtsid revolutsioonilisest liikumisest osa ebateadlikult, stiihiliselt, ja nüüd on Ema lugemine neile väga kasulik