Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik. Manufaktuur - väike tööstusettevõte. Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik. Vallakogukond - talupoegade omavalitsus Vallakohus - koosneb kolmest liikmest, lahendasid talupoegade tülisid. Pärisperemees - see kellel, kellel oli päris oma maad. Tsaar - kuningale vastav valitsejatiitel. Revolutsioon - muutus kultuuris ja ühiskondlikus elu. Valgustusideed - Saksamaalt tulnud õpetused. Kaitsepookimine - kaitsmine haiguste vastu
Tartu piklik, trapetsjas turuväljaks, mille toomepoolsel küljel paikneb raekoda, oli sajandeid endise vanalinna kaubanduselu keskus ja seda kuni 1920-ndate aastateni välja. Turu kitsaskülg ulatus emajõe kui tähtsa veetee lähedale, turu juurde usubus tiia manatee. Kirjalikud teated tartu raehoone olemasolust ulatuvad tagasi 16. sajandisse. Tõenäoliselt paiknes ta siin ka varem nau teisteski keskaegsetes hansa linnades. On teada, et tolleaegse ehitise ees oli võlvitud käik ja sees vangikamber, mis mõlemad tunnistava rae õigust kohut mõista. Raekoja lähistele, turu äärde, koondusid ajapikku linna teisedki tähtsamad honed, nagu mündivermimiskoda, apteek ja vaekoda. Siin paiknes ka leivakarnide rida, mis ulatus platsi põhjaküljel pikalt alla emajõe suunas. Samas toimusid avalikud hukkamised ja häbiposti panek, linnakodanike kohustuslikud kogunemised ning relvakandjate ülevaatus. Lõplikult 1789. aasta valminud
Keskajal oli lõpuni valmisehitatud majast peaaegu pool maa all, pool maa peal. Kui hoone mitte vaialusele polnud ehitatud, nagu Jumalaema kirik, siis olid tolleaegsel lossil, kindlusel või kirikul alati maa-alused ruumid. Katedraalide maapealse löövi all, mis valgusest tulvil oli ja ööd kui päevad orelite ning kellade helinast kajas, asetses ikka mingi maa-alune kirik, madal, pime, salapärane, akendeta ja tumm. Vahel asusid seal ka hauad. Lossi või kindluse all oli vangikamber, vahel ka hauakamber, vahel mõlemad koos. Neil võimsail ehitustel, mille saamist ja kasvamist me juba mujal oleme seletanud, polnud mitte lihtsad alusmüürid, vaid niiöelda juured, mis okstena maa all hargnesid kambriteks, käikudeks, treppideks, just niisamuti kui üleval. 308 Kirikud, lossid ja kindlused olid niisiis poolest saadik maa sees. Hoone keldriruumid moodustasid ise teise hoone, kus ülesmineku asemel alla mindi, see ajas oma maa-alused
annaabi.ee 
