Välise vananemise taustal saavutatakse sisemine küpsus, oskus hinnata tarkust, seesmist tugevust ja/või ilu. Minevikku vaadates püüavad nad aru saada, mida nad on valesti teinud ja kuidas saaks asja parandada. Toimetulekustrateegiaks on positiivne ellusuhtumine ja elukestev õppimine. VANADUSIGA Vananemine on elu igavese ringkäigu, vältimatu etapp. Vananemine on indiviidi elu pidev protsess, mis algab organismi tekkest ja kestab tema elu hääbumiseni. Inimese vanenemine hõlmab kõiki rakke ja elundeid. Erinevates kudedes kulgeb vananemine märgatavate erinevustega N.-ks :inimese vere valgelibled vananevad ülikiiresti, nad surevad (hävinevad kahe- kolme päevaga) , vere punaliblede keskmine eluiga on neli kuud. Närvirakkud peale indiviidi sündi enam ei paljune, elu jooksul paljud hukkuvad, kuid valdav enamus närvirakke elab ja funksioneerib kuni inimese surmani. Vananemine on tegelik kahe vastandiku bioloogilise protsessi dialektiline ühtsus,
aasta märtsipleenum, selle eel EKP liikmeid 90 000, selle järel oli liikmeid järele jäänud 1000. Just 50. alates on tegemist väga kiire kasvuga. · Kui 50. alguses oli tegemist rahvuslikult mitte-eestlaste parteiga, siis mida aeg edasi, seda rohkem kasvab eestlaste osakaal - 60. alguses on rahvus parteis pooleks: pooled eestlased, pooled mitte- eestlased. · Naiste osakaal aja jooksul suureneb, aga aeglaselt. · Parteiliikmete vanenemine - kui 1950. aastatel on tegemist u 40-aastastega, siis 1980. aastatel on tegemist pensioniealistega. See läks kokku üldise riigijuhtimisega Kremlis, alla 60. aastane ei saanud poliitbüroosse kuuluda. · Haridutase. Mida aeg edasi, seda keskmiselt kõrgema haridusega parteiliikmed on. Sõjajärgsel ajal oli haridustase madal, kõrgharidusega olid ainult üksikud liikmed, enamus olid algharidusega. · Sotsiaalses mõttes tööliste osakaal vähenes