Laugaste arvukaim veelind on sõtkas. Rohkesti on laugastes ka kalakajakaid, linavästrikke, sinikael-parte. Märjemates paikades toimetavad kiivitaja, sookiur, punajalg-tilder. Puisrabas võib kohata kägu, metsvinti, punaselgõgijat, öösorri ja teisi liike. “ Kogu Euroopas oli laialt levinud uskumus, et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas ( ladinakeelne nimi caprimulgus tähendabki kitselüpsjat ). Eestis pajatati veel, et kui linnud Vanemuiselt laulu õppisid, jäi laiskkull magama ning jättis hiljem laulu pähe meelde hobuse sorina. Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes lööb öösiti nurru rästik. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 224 ). Haruldasematest liikidest võib veel mainida must-toonekurge ja männi-käbilindu. Rände ajal peatuvad rabas ka rabahaned ja suur-laukhaned. Kui rabamaastik on muidu vaikne, siis kevaditi toimub siin tõeline linnukontsert. “ Paljuhäälsest esitusest tõusevad
Härjapõlvlane võttiski kella kaelast. Kalevipoeg kopsas Härjapõlvlasele kellaga otsaette ja see vajus maasse jälge jätmata. Eitki kargas talle kuristikku järele. Mehed sõid leent ja pajatasid oma juhtumisi katla valvamisel. Siis heideti puhkama. Meeste magamise ajal tulid ligi murueide tütred, et meestele laulda ja unenägusid näidata. 18. LUGU TEINE TEEKOND ALLMAAILMA. LAHING PÕRGULISTEGA. KAHEVÕITLUS SARVIKUGA. Laulik palub abi Põhjakotkalt, Vanemuiselt ja Endla piigalt, et kõik sündmused õigesti meeles püsiks. Hommikul vaatab Kalevipoeg üle koha, kuhu Härjapõlvlane kadus ja märkab, et tegu on põrgu piiridega. Kalevipoeg põrutas parema jala kannaga ja varjulised väravad avanesid. Paistma hakkas suitsune koobas. Kaaren õpetab, et tuleb kellukest helistada. Kellukese helin hajutas kohe suitsu. Kelluke kaotas ära ka pimeduse ja nõiavõrgud teelt. Üle jõe pääsemiseks piisas kellukese kõlistamisest
annaabi.ee 
