umbrohuna. Kuid samas seisavad GM-taimede pooldajad vastu faktiga, et pole teada ühtki näidet, kus üks-kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel tekkinud kohastumus on looduslikel liikidel selleks liiga hea. Ühegi praegu kasutatava GM-taimesordi puhul pole aastatepikkuste katsetega suudetud tõestada, et tema ellujäämisvõime looduslikus keskkonnas oleks suurenenud, võrreldes tavalise vanemtaimega. Küll aga on paljude kolleegide-ökoloogide katsed näidanud, et GM-taimede sobivus väheneb, võrreldes sama sordi mittetransgeensete suguvendadega. Seevastu on küllalt näiteid, kus kultuurtaimest pärit võõras geen on ristumise käigus sattunud mõnda naabruses kasvavasse metsikusse populatsiooni. See pole üllatav: ammu on teada tõsiasi, et kultuurtaimed ristuvad metsikute sugulastega ning kannavad sinna üle oma aastatuhandete jooksul akumuleerunud "kasulikke" geene.
sibulate või risoomiga) SUGULINE JA VEGETATIIVNE PALJUNEMINE. Suguline paljunemine - 1) Järglased arenevad viljastatud munarakust, mis paikneb õies. 2) Järglased võivad kasvada vanematest kaugel. 3) Järglased erinevad pärilikelt omadustelt vanemtaimedest ja üksteisest. Vegetatiivne paljunemine - 1)Järglased arenevad mõnest vanemtaime kasvuorgani osast. 2) Järglased kasvavad vanemtaime lähedal. 3) Järglased sarnanevad pärilikelt omadustelt vanemtaimega ja omavahel. 4) Järglasi moodustub väga kiiresti. Mõisted: eeltuumne- organism, kelle rakkudes pole tuuma päristuumne organism- organismid, kelle rakkudes on tuum tallus- lihtsa ehitusega organiteks eristumata keha , nt vetikatel ja samblikel eos- üherakuline suguta paljunemise ja levimise vahend vetikatel, samblikel, sõnajalgtaimedel ja seentel risoid- sammaldel ja eostaimede eellehtedel juuri asendavad niitjad väljakasved
annaabi.ee 
